"Miks ma valin piraadid" — ühe ekssovjeti lugu

Selle tunnistuse — "Miks ma valin piraadid" — avaldas Leila Borg, kes kasvas üles Nõukogude Liidus, kuid kolis raudse eesriide langedes Rootsi. See on tõlgitud eesti keelde, et laiem publik sellega tutvuda saaks.

Esimene vaatus. Kahe magamistoaga korter Moskvas. Ema/tütar

Ma olin 10-aastane, kui mind äkitselt süüdistati salaja suitsetamises. Ema oli leidnud tualetipotis ulpimas sigaretikoni. Mina polnud suitsetanud ja mõningase arutelu järel suutsin oma ema selles tõsiasjas veenda. Ning sel hetkel valdas mu ema hirm, ta jooksis sahtlite joorde, kus olid meie olulised paberid ja raha. Ma mäletan, kuidas ta pidi pingutama, et säilitada kasvõi näiline väline rahu. Raha oli alles, aga mõned erakirjad oli tavapärasest pisut teisiti kokku pandud.

Aastaid hiljem sain ma teada, et see tähendas ühte kindlat asja: meie kodu otsiti läbi KGB poolt. See polnud esimene kord ja iga mahajäetud jälg oli tahtlik. Keegi püüdis olla kena ja andis meile märku, et oleksime oma asjadega väga hoolikad. Aastaid kandis mu ema seda koormat üksi. Sunnitult, põlgusega ja hirmunult. Ta ei julgenud rääkida isegi lähimatele sõpradele.

Teine vaatus. Koolid ja tänavad Moskvas. Kaks sõpra

Aasta oli siis 1987. Kaks koolitüdrukut tuulasid läbi kõik ajalehed, hoidsid pilgu kõigil uudistesaadetel. Sõnad nagu perestroika, glasnost ja vabadus vaimustasid, me olime nii õnnelikud nagu 12-aastased üldse olla saavad. Me püüdsime oma õpetajatele uusi teadmisi pähe istutada ning panna neid lugema Sahharovit ja Solženitsõni, me mõtlesime tulevikule ja asutasime oma isikliku poliitilise partei. Iga kord, kui kool lõppes, ronisime garaaži katusele ja maalisime lendlehti. "Kommunistidest vabaks!!!", "Vabaks KGB-st!!", "Jah reformidele!", "Ei parteidiktatuurile, jah tõelisele demokraatiale!", "Jah VABADUSELE!!". See kõik oli endiselt mõnevõrra ohtlik, aga ka seda põnevam. Me vahetasime teineteisega jakke, et me oleksime raskemini äratuntavad, hiilisime varvastel, pidasime vahti ja kleepisime ning kleepisime oma lendlehti kõikjale. Olime kõrgendatud meeleolus iga kord, kui inimesed meie üleskutsete juurde kogunesid ja neid arutasid. Ma lendasin kõrgel lootuste ja unistuste taevas. Ma igatsen praegu seda aega, seda vaimu. Vabadus tundus nii lähedal!

Kolmas vaatus. Moskva 1990ndatel

Meeleavaldused ja protestid olid muutunud eesmärgita kogunemisteks. Glasnosti varjuküljena olid KÕIK ajalehed ÜHE oligarhi omanduses. Majandusreformid viisid selleni, et väike hulk inimesi sai põlastusväärselt rikkaks kogu ülejäänud rahva kulul. Vabadus oli moondunud korruptsiooniks. "Demokraatia" hakkas paistma tähendavat, et sul on õigus avada tuli "vale" parlamendi pihta ja põletada see maatasa. Sõprus lääne demokraatiatega tõi kaasa riigivõla, ületoodangu dumping-hinnaralli ja röövparunite kokkuleppetehingud. Propagandale vastanduvad protestid viisid muude asjade hulgas naiste äärmusliku allasurumiseni. 1992 aastal kolisin ma demokraatlikku Rootsi riiki.

Neljas vaatus. Stockholm, 2014

Uue külma sõja algus. Praegusel ajal tähendab venelane olemine seda, et tuleb kaitsta Venemaad kõigi nende vastu, kes ajavad Putini segi 200 miljoni ülejäänud selle maa inimesega. Oleme me Rootsis vabamad? Keegi ei tuula mu sahtlites (nii ma arvan)... Aga mu telefoni saab pealt kuulata, mu meili lugeda, minu guugeldamisi logida. Ma olen teinud valiku olla oma blogis võrdlemisi avatud. See on minu isiklik valik. Mida aga tehakse, et tagada mu privaatsus, kui ma valin mitte olla avatud?

Üks mees toob tõendeid selle kohta, et välisjõud kogub Rootsi kodanike eraelulisi andmeid ja pärast paari kohustuslikku oiet on reaktsioonid lõppenud. Mida ütleb see apaatia meie ühiskonna kohta? Ma ei näe mingit vahet KGB vahel, mis otsis läbi mu korteri, ja NSA vahel, mis tuulab mu elektroonilises elus.

Mu emal polnud midagi varjata, mul pole midagi varjata. Ent see ei anna kellelegi õigust sorida meie isiklikes andmetes.

Seetõttu annan ma oma hääle ainsa poliitilise partei poolt, mis peab seda apaatiat demokraatia kui sellise probleemiks, mis tahab valgustada hämaraid võimukokkuleppeid ja jätkab ebavõrdset võitlust meie õiguse eest privaatsusele.

Allikas: Leila Borg: “Why I’m Voting Pirate” — A Testimony From An Ex-Soviet