Konstruktiivne ettepanek autoriõiguse reformiks

Piraadipartei ei taha autoriõigust kaotada; me tahame seda reformida. Me tahame sälitada autoriõiguse ärilisteks eesmärkideks, aga me tahame lasta kogu mitte-ärilise kopeerimise ja kasutamise vabaks.

See reform on pakiline, kuna katsed jõustada keeldu mitte-ärilisele kultuuri jagamisele eraisikute vahel ähvardavad põhiõigusi nagu õigus sõnumisaladusele, infovabadus, ja ohustavad isegi ligipääsu õiglasele kohtumõistmisele.

Failijagamine toimub siis, kui kaks eraisikut saadavad teineteisele ühtesid ja nulle. Ainuke viis failijagamise piiramist natukegi üritada, on jälgida kõigi inimeste isiklikku kommunikatsiooni. Pole võimalik eraldada erasõnumeid autoriõigusega kaitstud materjalist ilma sõnumeid avamata ja nende sisu uurimata. Postiteenuse sõnumisaladus kaob, nagu ka õigus suhelda privaatselt oma advokaadiga või flirtida veebikaamera vahendusel, või õigus allikakaitsele, kui tahad edastada ajakirjanikule mõnda valgustkartvat lugu.

Me pole valmis loobuma oma põhiõigustest tänapäevase autoriõiguse jõustamiseks. Õigus privaatsusele on tähtsam kui suurte meediaettevõtete õigus jätkata raha kokkuajamist samal viisil nagu varem, sest seda viimast õigust tegelikult pole olemas.

Tänapäevane autoriõigus hoiab seejuures ära või vähemasti piirab paljusid uusi ja huvitavaid kultuuri väljendusviise. Sämplitud muusika MySpace’is, remiksid Youtube’is --- või miks ka mitte Vikipeedia illustreeritud piltide ja muusikaga artiklites? Intellektuaalse omandi seadused ütlevad sellele ei.

Autoriõiguse seadusi tuleb reformida või siis tuleb neist üldse lahti saada. Piraadipartei pooldab neist alternatiividest reformimise oma.

Me tahame anda vabaks kogu mitte-ärilise kopeerimise ja kasutamise, lisaks tahame lühendada ärikasutuse kaitse kehtivuse aega. Kuid me tahame säilitada ärilise kasutamise ainuõiguse sellisel viisil, mis lubab praegu elujõulistel ärimudelitel toimimist jätkata.

Meie ettepaneku saab võtta kokku kuues punktis:

Moraalsed õigused jäävad muutumatuks

Me ei näe ette mingeid muudatusi autori moraalsesse õigusse olla tunnustatud kui autor.

Keegi ei tohiks väita, et nad on ABBA, või et on kirjutanud kõik Paul McCartney laulud, välja arvatud juhul, kui nad seda tegelikult on. Sel määral, kui see on reaalne probleem reaalses maailmas, peab olema see seadusega reguleeritud. “Tunnusta autorit, kui seda teha on õige” on hea maksiim, millega kõik nõustuvad.

Vaba mitte-äriline jagamine

Rohkem kui 20 aastat tagasi ei puutunud autoriõigus sisuliselt tavainimesse. Koopiate tootmise ainuõigusi puudutavad reeglid olid suunatud ärilistele üksustele, mis valdasid vahendeid näiteks raamatute trükkimiseks või plaatide pressimiseks.

Kui mõni eraisik tahtis luuletust kopeerida ja saata oma kallimale või kopeerida kasseti ja anda selle sõbrale, siis ei pidanud ta muretsema autoriõiguse rikkumise pärast. Võis teha täiesti karistusega riskimata praktiliselt kõike, milleks sul tavakodanikuna olid vahendid.

Ent tänapäeval on autoriõigus jõudnud positsiooni, kus see seab tõsised piirangud sellele, mida tavakodanikud võivad oma igapäevase elu raames teha. Kuigi tehnika areng on muutnud kultuuri nautimise ja jagamise tavainimese jaoks lihtsamaks, siis autoriõiguse seadused on liikunud vastupidises suunas.

Me tahame taastada autoriõiguse algse mõtte ja sätestada ühetähenduslikult, et see reguleerib ainult kopeerimist äriliseks tarbeks. Kui eraisikud ilma kasu teenimise motiivita jagavad koopiaid või levitavad kuidagi või kasutavad kellegi teise autoriõigusega kaitstud teoseid, siis ei tohiks see olla kunagi keelatud. Kasutajate omavaheline failijagamine on näide sellisest tegevusest, mis peaks olema lubatud.

20 aastat ärikasutuse monopoli

Suur osa tänapäevasest meelelahutustööstusest on rajatud autoriõigusega kaitstud teoste ärilise kasutamise ainuõigusele. Me soovime selle säilitada. Aga praegu kehtiv kaitse pikkus --- eluaeg pluss 70 aastat --- on absurdne. Ükski investor isegi ei heidaks pilku äriplaanile, mille tasuvusperiood on nii pikk.

Me tahame kaitse aega lühendada mingile mõistlikule ajale nii ühiskonna kui ka investori vaatepunktist ja pakume välja, et see võiks olla 20 aastat avaldamisest.

Registreerimine peale 5 aastat

Tänpäeval on suureks probleemiks teosed, mis on autoriõiguse kaitse all, aga mille puhul on võimatu või raske tuvastada õiguste omajat. Suuremal jaol neist teostest sisuliselt puudub äriline väärtus, aga kuna nad on siiski autoriõigusega kaitstud, siis ei saa neid taaskasutada ega levitada, sest pole kelleltki luba küsida.

Autoriõiguse kaitse peaks kehtestuma automaatselt, nagu see on praegugi, kuid need õiguste omanikud, kes tahavad oma ärilise kasutamise ainuõigust säilitada ka peale esimest viite kasutusaastat, peaksid kohustuma õiguse registeerima nii, et see on leitav sihipärase otsinguga avalikes õiguste andmebaasides. See lahendaks orbteoste probleemi.

Vaba sämplimine

Tänapäeva üha enam piirav autoriõiguse seadustik ja praktika on suureks takistuseks muusikutele, filmitegijatele ja teistele kunstnikele, kes tahavad luua uusi teoseid olemasolevate teoste osi taaskasutades. Me tahame seda muuta määratledest üheseltmõistetavad erandid ja piirangud, et lubada nii remikse ja paroodiaid kui ka helilise ja audiovisuaalse materjali tsiteerimist samadel alustel, mis praegu kehtivad teksti tsiteerimise puhul.

Tehniliste kaitsemeetmete keelamine

Tehniline kaitsemeede (rahvusvahelise lühendiga DRM) tähendab digitaalset piirangute või õiguste haldust. Seda terminit kasutatakse hulga eri tehnoloogiate tähistamiseks, mis kõik püüavad piirata tarbijate ja kodanike võimalusi teoste kasutamiseks ja kopeerimiseks ning seda isegi juhul, kui neil on seaduslik õigus seda teha.

Tehnilistest kaitsemeetmetest mööda minemine peab olema igal juhul legaalne ja me peaksime kaaluma tarbijakaitse seaduste kaudu selliste tehniliste meetmete keelamist, mis piiravad teose õiguspäraseid kasutusviise. Pole mingit mõtet lasta meie parlamentidel võtta vastu tasakaalustatud ja mõistlikke autoriõiguse seadusi, kui me lubame samal ajal rahvusvahelistel suurettevõtetel kirjutada omaenda seadusi ning neid tehniliste vahenditega jõustada.

See on põhimõtteliselt Rootsi Piraadipartei ettepanek ja ühtlasi ka europarlamendi Roheliste ja Euroopa Vabaliidu fraktsiooni seisukoht autoriõiguse küsimuses, mille nad võtsid vastu Septembris 2011.

See ettepanek on samasuunaline ideedega, mida on välja pakutud rahvusvahelistes debattides, näiteks Lawrence Lessigi Vabakultuuris või Yochai Benkleri Võrkude rikkuses. Neid ideid on juba vähemalt dekaadi jagu põhjalikult arutatud nii akadeemikute seas kui ka netikogukonnas.

“Aga kuidas looviisikud tasustatud saavad, kui failijagamine on vabaks lastud?” on see küsimus, mis nendes aruteludes alati üles kerkib.

Tegelikult pole see “kuidas” meie kui poliitikute asi öelda. Töötava ärimudeli leidmine on iga üksiku ettevõtja enda asi, see on samamoodi nii kultuurisektoris kui ka igalpool mujal. Ent me oleme kindlad, et kultuurisektor kui tervik jätkab õilmitsemist, kuna seda on näidanud majandusstatistika rohkem kui dekaadipikkuse intensiivse failijagamise ajastust. Failijagamise ja uue kultuuri tootmise vahel pole mingit konflikti, pigem vastupidi. Meie ettepanek on autoritele hea, seda nii loometöö kui ka majanduse vaatenurgast.

Nana Paley "Moraalne kohus"

Aga küsimus on tegelikult laiem. Asi on selles, et missugust ühiskonda me soovime.

Internet on suurim asi, mis on peale trükipressi inimkonnaga juhtunud --- ja tõenäoliselt isegi palju suurem. The Pirate Bay, Vikipeedia ja Araabia Kevad on jõudnud uudisteemade hulka, sest pühendunud aktivistid on pannud uue tehnoloogia tööle vastavalt siis kultuuri, teadmiste või demokraatia levitamise nimel. Ja see, mida me oleme näinud, on ainult algus.

Selle imepärase võimaluse taustal püüab aga loovusele takistusi seada autoriõigus, ja autoriõiguse jõustamine ähvardab põhiõigusi, sealhulgas õigust privaatsele kommunikatsioonile, õigust võtta vastu ja edastada infot ilma ametiasutuste vahelesegamiseta sõltumata riigipiiridest, õigust õiglasele kohtupidamisele, ja proportsionaalsuse printsiipi karistuste määramisel.

Me peame muutma seda suunda, millesse autoriõiguse seadused on kaldunud, et kaitsta oma põhiõigusi. Ükski ärimudel ei kaalu oma väärtuselt üles õigust sõnumisaladusele ja infovabadusele.

Autoriõigused vajavad hädasti reformimist.

 

Allikas: Rick Falkvinge, Christian Engström The Case for Copyright Reform, ptk 2

Sildid: