Internatsionaali asusid juhtima Šveitsi ja Kanada piraat

Eile lõppes Piraadiparteide Internatsionaali järjekordne üldkoosolek Berliinis. Piraadipartei juhatus kaugosales ning toetas taas organisatsiooni ulatuslikku reformimist, nagu seda on üritatud juba mitmetel varasematel aastatel, aga seni mitte väga edukalt.

Oma seisukohtade kuuldavaks tegemiseks käisime kandidaadina internatsionaali aseesimehe kohale välja meie oma juhatuse liikme Heiki Lõhmuse, kes küll valituks ei osutunud, kuid uue juhatuse esimees lubas meie poolt rõhutatud ettepanekud kommunikatsooni ja osalemisvõimaluste parandamiseks juba järgmisel nädalal arutusele võtta. Kui eelmise juhatuse moodustas mõõdukalt reformimeelne seltskond ja püüti vähendada domineerima hakanud Saksamaa piraatide mõju, siis sel aastal jätkub sisuliselt sama liin, kuigi võib vaielda selle üle, missuguste omavaheliste kokkulepete tulemusel valiti just need juhatuse liikmed, iseäranis esimees ja aseesimees, ja kas uus roteeruvate kaheaastaste mandaatide süsteem osutub muutuste blokeerimise instrumendiks või mitte.

Uue juhatuse liikmed:

Asendusliikmed:

Meie toetasime eelneva kokkuleppe alusel Bailey Lamoni ja Nikolay Voronovi valimist, jooksvalt said meie hääle veel Raymond Johansen, Keith L. Goldstein ja viimase juhatuse esimees Andrew Reitemeyer.

Lisaks isikute valimisele olid arutuse all ka muudatused põhikirja ja üldised seisukohavõtud. Põhikirjamuudatustest läks läbi internatsionaali kolimine Euroopa Liidust välja Šveitsi ja kaheaastaste roteeruvate mandaatide süsteem.

Üldiste seisukohavõttude leitmotiiviks oli küsimus, et mis saab edasi ja kuidas jõuda selleni, et internatsionaal hakkaks püsivalt tööle kõigi liikmete huvides ega teeniks eelistatult selle juhatuse lähedal seisvate "õukonnapiraatide" huve. Võtmeküsimuseks sai seekord kaasav kommunikatsioonimudel. Kui varasemalt läksid arutelud sageli selle peale, et missugust e-demokraatia vahendit koostöö korraldamiseks kasutada ning arutelu selle üle kandus hoomamatutesse kõrgustesse, siis seekord keskenduti teavituse baastasemele ja kolm väljapakutud eelnõud ühendati lõpuks üheks, mille sisuks oli nõue juhatusele, et see leiaks meililistide kui kõigi liikmete madalaima ühisnimetaja jaoks töötava mudeli, mis tagaks kõigi kaasatuse. Seejärel võib hakata kommunikatsioonimudelisse lõimima kõrgema taseme e-demokraatia lahendusi.

Küsimus siin taustal on eelkõige selles, kas ilmselgelt siiski Saksamaa piraatide varjatud eestkostel ja viimasel hetkel esitatud ning valituks osutunud Guillaume Saouli suudab võetud lepitaja rolli välja kanda ning on oodata reaalseid muutusi, või on internatsionaal pärast mõnekuulist kaasamisspurti tagasi endisel õukonnapiraatide soosimise režiimil.

Kui muutust ei tule, siis on oodata, et internatsionaalist lahkuvad lisaks senistele loobujatele ka viimased mingit Saksamaa piraatidest sõltumatut rolli omavad liikmed. Samas on võrreldes eelmise aastaga lootustandev see, et juhatuses pole ühtegi ideoloogilise steitmendi mõttes valitud liiget või lihtsalt toredat inimest, vaid kõik juhatuse liikmed on mingist piraadiliikumise episoodist tunnustatud aktivistid. Kui see meeskond päriselt tööle hakkab, siis on internatsionaalil veel lootust.

Üldkoosolekult ei puudunud aga ka skandaalid. Kuigi Kanada piraadid olid esitanud juhatuse esimehe kandidaadiks Bailey Lamoni, siis pärast tema allajäämist Guillaume Saoulile kandideeris Bailey ka aseesimehe kohale, kuhu ta ära valiti. See aga ei vastanud Kanada piraatide eelnevale kokkuleppele ning nad lasid käiku varem plaanitud sammu, et kui Bailey nende soovitud ametikohale valituks ei osutu, siis on internatsionaal hukas ning Kanada astub organisatsoonist välja. Selline väljaastumisteade ka üldkoosolekule esitati, samas kinnitati, et sellest hoolimata toetatakse Baileyt tema ametikohal "emotsionaalselt".

Oma toetust Bailey'le avaldas ka kogu valitud juhatus.

Ent lisaks ajagraafikust maas olemisele oli üldkoosolekul aga taas probleeme kaugosalemisega. Kuigi eelnevalt oli delegaatidele tutvustatud kaugosalemise skeemi Mumble'i audiokonverentsitarkvara vahendusel, siis hakkas üldkoosoleku Rootsi piraadist neutraalne ex prompt juhataja Anton Nordenfur nõudma, et igal kaugosalejal peab olema suuvooder kohapeal, sest vastasel juhul võime kohe laiali minna. Kuigi see eksitav nõudmine sai korrigeeritud, siiski oli sellest segadust vähemalt tunniks ajaks ja delegaadid ei suutnud kaugosalemisel valida, kas kasutatakse Mumble'it, leitakse endale kohapealt mõni proksi (või organiseerivad selle korraldajad) või kasutatakse universalset tagavaralahendust ja saadetakse oma hääled meiliga internatsionaali juhatusele.

Tekkinud segaduses ei pidanud närv vastu Soome piraatide uuel esimehel ja delegaadil Jonna Purojärvil, kes otsustas üldkooslekult ust prõmmides lahkuda. Irooniline on aga see, et kui reformiste soosinud Soome piraadid oleks üldkoosolekul hääletanud Bailey poolt, striimimise probleemide vmt põhjusel Eesti piraatide poolt Baileyle andmata jäänud hääl oleks kohale jõudnud ja kui Kanada piraadid oleks ise samuti valehäbist üle olnud ning Baileyle hääle andnud, siis oleks olnud tema ja valitud esimehe vahel viigiseis häältega 10:10. Ehk reformistide ebaedu põhjus on siiski suuresti ka nende endi kehvas organiseerituses ja mitte lihtsalt Saksamaa piraatide vandenõus.

Skandaali oma kasuks pööramiseks on Eesti piraatide juhatuse liige Märt Põder teinud Soome kolleegidele ettepaneku esitada Talsinki piraatide poolt internatsionaali uuele juhatusele ettepanekud liikmete kaasatuse parandamiseks ning kasutada seejuures olukorra tõsiduse markeerimiseks Jonna uksepaugutamise fakti: ilmselt ei soovi uus juhatus, et üldkoosolekult väljamarssimisele järgneks ka Põhjamaa piraatide lahkumislaine internatsionaalist.

See võiks tagada reformistide nõudmiste suurema arvestamise ka juhtorganitesse kuulumata. Samas eeldavad muutused siiski pingutusi ja kompromissivalmidust kõigilt osapooltelt ja kui Talsinki piraadid tahavad tõesti internatsionaali paremini tööle panna, siis peaks leidma võimalusi järgneva aasta jooksul internatsionaali tegemistesse panustada ka väljaspool üldkoosolekut.

Eesti Piraadipartei on maailma piraadiparteisid ühendava Piraadiparteide Internatsionaali liige aastast 2013, koosolekutel on osaletud aastast 2012. Seekordsel üldkoosolekul esindasid Eesti piraate Piraadipartei juhatuse liikmed Eero Elvisto ja Märt Põder.

Sildid: