Uus juhatus seab eesmärgiks laienemise

Piraadiliikumise järjekordne tõus Euroopas on teinud vajalikuks uuendada ka Eesti Piraadipartei juhatust. Möödunud laupäeval valitud juhatus on juba asunud parandama varasemate juhatuste vigu ning lubab kriitikutele vastu tulles korraldada lähikuudel uue üldkoosoleku, et leida kõigile tõstatatud probleemidele lahendused ning teha vajalikud otsused.

Laupäevase üldkoosolekuga sai ilmseks hulk probleeme — kuna umbkaudu 10% liikmete meiliaadressid on muutunud, siis ei saanud kõik soovijad hoolimata täiendavast Facebooki-teavitusest piisavalt varakult teada koosoleku toimumisest. Ka oli probleeme mõnede liikmete volituste vormistamisega, lisaks oli rõhuasetus füüsilisel osalusel ning kõik see seadis koosolekule omad piirid.

Seetõttu plaanime järgmise koosoleku pidada just rõhuasetusega digiosalusele ning teha osalemise soovijatele võimalikult lihtsaks. Lähtume Piraadipartei põhikirja punktidest 4.4.1 ja 5.2.1, mis lubavad üldkoosolekut korraldada elektroonselt ning kohustavad juhatust viima ellu e-keskkonnas vastu võetud otsused. Seetõttu kutsume soovijaid lisama päevakorda arutamist ja otsustamist vajavaid küsimusi soovitavalt kohe praegu, et kõik ettepanekud jõuaks avalikkuse ette ning saaks juba enne koosolekut vähemalt korra läbi arutatud.

Oleme ka juba uuendanud liikmeks astumise liidest, et kellelegi ei jääks segaseks, kuidas tagada endale koosolekul hääleõigus. Liikmeks astumiseks tuleb täita veebivorm, mille saab otse brauseris digiallkirjatada:

• https://piraadipartei.ee/#liitu

Kuna meie rottidest puretud e-riik pole siiani suutnud luua õigusraamistikku ametlike koosolekute korraldamiseks Internetis, siis lahendame selle puudujäägi digitaalsete volitustega. Selgituseks neile, kes pole varem meie elektroonilistel koosolekutel osalenud — sisuliselt tähendab see, et iga kaugosaleja volitab ühte koosoleku füüsilise toimumise kohas olevat osalejat enda eest hääletama ning annab talle iga hääletuse jaoks jooksvalt juhiseid.

Valitud juhatus pole veel oma sisemist töökorraldust kokku leppinud, aga eri linnades ja riikides paiknedes hakkame tõenäoliselt Piraadipartei asju arutama ning otsustama videokõnede vormis. Neid plaanime teha avalikult.

Siiski ei pea möödunud laupäeval valitud kolm juhatuse liiget end selleks rakendiks, kes ainuisikuliselt järgmise aasta jooksul piraadilaeva sadamast sadamasse lootsib. Vastupidi, meie eesmärk on kaasata liikumisse ja ka juhatusse täiendavaid jõude ning me võtame seda eesmärki tõsiselt. Ideaalis võiks juhatus koosneda umbkaudu tosinast aktiivsest piraadist, kellest igaüks vastutab mõne endale olulise valdkonna eest. Kas suudame aasta jooksul niivõrd esindusliku piraadinõukogu kokku panna, seda näitab aeg.

Kindel on aga see, et oluliselt tugevneb Piraadipartei ametlik koostöö Euroopa kolleegidega. Gamithra Marga on lisaks oma rollile Islandi Piraadiparteis ka valitud Euroopa Piraadipartei juhatusse ning 2019. aasta valimiste järel on Euroopa Parlamendi liikmeks varasema ühe asemel tervelt neli piraati. Ka on piraadid Islandi, Luksemburgi ja Tšehhi parlamentides, rääkimata madalama taseme esinduskogudest eri riikides, sh meie põhjanaabrite juures Helsingi ja Jyväskyla linnavolikogdes.

Piraadiliikumine on võtmas Euroopas üha olulisemat rolli. Kuigi võib jääda mulje, et Internet ja üldse digitehnoloogia on nüüdseks juba aastaid osa harjumuspärasest igapäevast, siis tegelikult on selle jõudmine eri eluvaldkondadesse ning ühiskonnagruppidesse tekitamas üha uusi ja uusi probleeme. Ühiskonna suutmatus saada hakkama infosfääri polariseerumisega ning üha teravnevate konfliktidega sotsmeedias on ilmselt selle käegakatsutavaim näide.

Piraatidel on digitaalsete ökosüsteemide haldamisega aastakümnete pikkune kogemus ning lahendused, mis ei sisalda Interneti tsenseerimist ja kogu infosfääri riigi või eraettevõtete eestkoste alla võtmist. Selle kogemuse tahame teiega koos konverteerida poliitiliseks kapitaliks, et selle abil kujundada e-riigina tuntud Eesti tõeliselt vabaks ja kultuurseks infoühiskonnaks. Piraadid tagavad kodanikele nende digiõigused, mitmekesised netikogukonnad loovad ja õitsevad — ning jäme ots riigiasjade otsustamisel pole mitte bürokraatide, vaid digikodanike endi käes.